Pildistamised – fotosessiooni planeerimine suurele perele

pildistamistest
Me oleme Härra perekonnaga loonud traditsiooniks iga-aastase suure perepildistamise. See on suurepärane võimalus saada igal perel omaette pilte ning samuti grupipilte 🙂 Vahva on vaadata, kuidas perekond suureneb, lapsed kasvavad ja täiskasvanud muutuvad. Omalt poolt jagan nüüd nippe, kuidas meie oleme planeerinud ja mida sellest õppinud.

Esimesel aastal pildistas meid Aivar Pärtel. Võin öelda, et mina isiklikult selle kogemusega rahule ei jäänud. Valitud sai ta vaid seetõttu, et meil oli pilte kiirelt ämmale sünnipäevakingituseks vaja. Jah, kiirelt saime pildid küll, kuid seal oli mitu aga. Siit tulevad seega minu esimesed soovitused.

-Vaadake kõik hoolega üle fotograafi portfoolio. Ei piisa sellest, kui keegi seltskonnast ütleb, et tegemist on professionaaliga. Mina vaatasin, kurtsin, aga need, kes pilte ei vaadanud ei saanud varem aru, et tema käekiri pole ilmselt päris see, mida meie otsime.

-Otsige internetist teiste inimeste kogemusi. Võib-olla polegi kogemusi? Võib-olla on kogemused posiitvsed, võib-olla negatiivsed. Meie jaoks oli Pärteli juures näiteks suurimaks miinuseks see, et ta ei osanud juhendada. Niimoodi tundsime me kõik end piltidel ebamugavalt ja see jäi ka üldmuljes välja paistma.

Foto: Aivar Pärtel

Foto: Aivar Pärtel

-Kolmas oluline asi, mis meile sel aastal selgeks sai. Valige värv(id), mis leiduvad juba kõikide kapis. Sel aastal sai esialgu valitud kollane-valge-must(hall). Noh, välja kukkus nagu ikka, sest teadugipoolest ei leia kõik kapist kohe kollast ja kaubandusvõrgust sellist varianti suve lõpus leida.. Noh ütleme nii, et sel aastal ei olnud me nii sarnastes toonides, kui oleksime tahtnud.

Foto: Maris Sits

Foto: Maris Sits

Tagantjärgi tarkusena ütlen veel seda, et oleks võinud asetada perekonnad samas järjekorras nagu me olime eelmisel aastal. Oleks võrdlemine olnud lihtsam.

-Neljas asi, ajaplaneerimine. Oluline on leida aeg, mis sobiks kõigile. Nii perekondadele kui ka fotograafile. Sel korral ühendasime meie pildistamise pulmapäevaga. See õhtu oli niikuinii kõigil juba planeeritud perekonna jaoks. Õnneks sobis ka Marisele see päev ideaalselt (või pani ta selle sobima, kes teab). Enamasti on pildistamiseks parim aeg enne päikeseloojangut, seega võiks väiksemad lapsed sel päeval kindlasti lõunaund magada. Meil läkski selles osas õigepisut kehvasti, et Preili L jäi magama just ühispildiajaks ja Noorhärra E hakkas samuti pikast kõndimisest väsima.

Foto: Maris Sits

Foto: Maris Sits

Parkige autod pildistamiskohale võimalikult lähedale. Meie parkisime autod Nõmme turu juurde ja jalutasime Glehni lossi juurde. Jah, pilte sai tehtud nii Glehni lossi juures, kui ka Nõmme turu lähistel ent lihtsam oleks olnud see teekond koos lastega ette võtta autoga. Seetõttu sõitsime me väsinumate lastega hoopis taksoga meile.

-Valige pildistamiskoht üheskoos fotograafiga. Jah, arvestage endale mugavate kohtadega ent enamasti on fotograafil teatud kohad, kus ta häid pildistamiskohti teab ning seda, millisel kellaajal kus päike ilusti paistab.

Foto: Maris Sits

Foto: Maris Sits

Olge paindlikud. Kui ilm ikka väga vussi keerab ja fotograaf pakub võimalust pildistamine edasi lükata, siis võiksite seda võimalust kasutada. Kumb teile väljaprinditult meeldiks, kas tormituultest räsitud nägu ja juuksed või hoopis ilusad pildid päiksevalguses? Eks mõlemal on oma võlu, aga kindlasti on mugavam pildistada parema ilmaga.

Varuge aega. Kui vähegi võimalik, siis arvestage suure pere korral õues pildistades kolme tunniga. Nii on piisavalt aega igaühel pildistada ning ei pea jooksma ja kiirustades pilte tegema. Mõni fotograaf (näiteks Maris) pakub fotosessioone fikseeritud hinnaga mitte tundide järgi. Niiviisi teate, et fotograaf ei ole tunni möödudes teile ütlemas, et “Kõik, nüüd on aeg otsas”.

Foto: Maris Sits

Foto: Maris Sits

-Pange paika kondikava. Mõelge, milliseid grupipilte tahate, kellest ja mismoodi eraldi. Võite eelnevalt ka fotograafile saata nimekirja, mis tüüpi pildid võiksid olemas olla. Meil olid siis selleks näiteks poisid koos, vennad koos, naised koos, igast perest eraldi jne.

Koguge inspiratsiooni internetiavarustest. Võite teha ka näiteks pinteresti boardi, mida saate jagada ka fotograafiga. Samas ärge olge inspiratsioonis pingsalt kinni. Pidage meeles, et igal fotograafil on enda käekiri.

Ärge seadke ootusi laste tujule. Jah, nad on ettearvamatud, veiderdavad, jooksevad eest ära, kuid just sellised nad ongi. Kui pildile jääb viks ja viisakas laps tavapärase krati asemel, siis tekib küsimus, kuidas see veel võimalik oli 😀 Meil oli fotograafiga kokkulepe, et vajadusel võib ta trumbina välja käia kollased pulgakommid. Lõppkokkuvõttes lisasid need pulgakommid piltidele vahvat särtsu 🙂

Foto: Maris Sits

Foto: Maris Sits

Nautige tähelepanu ent unustage vahepeal, et keegi teid pildistab 🙂

Posted in Pildid | Tagged , , , | Leave a comment

Beebiga reisile – planeerimine

beebiga lendama
See on minu uue postitustesarja esimene postitus. Minul ja Preili L’il on juba vähem kui kuu aja pärast ees ootamas lühireis Budapesti. Sõbrad, kes mind teavad ütlevad ikka, et ma teen alati väga põhjaliku eeltöö nii et loodetavasti saavad sellest postitustesarjast ehk kasu teisedki. Niisiis nagu iseenda reiside puhulgi tasuks alustada planeerimisest.
-Esmalt tasuks uurida lennufirmast, kui palju maksab lennupilet beebile nii, et ta on süles. Näiteks Finnairi puhul oli selleks 10% täiskasvanu lennupiletist nii et minu reisi puhul umbes 24€. Alati on võimalik valida ka beebile oma koht ent siis on lennupileti hind kallim ja kaasa peab võtma kindlasti turvahälli. Sellest juba allpool.
-Kui lennupiletid ostetud tasuks uurida, kuidas on käsipagasi ning äraantava pagasiga antud lennufirma puhul. Näiteks Finnairiga lennates saab nii täiskasvanu kui lapse kohta ära anda sama koguse pagasit, 23kg. Lisaks saab tasuta kaasa võtta kas käru või turvahälli/-tooli. Käsipagasit Finnairil aga lapse kohta ette nähtud pole, seega tuleb ka lapsele vajalikud asjad käsipagasisse mahutada. -Käru kaasa võtmine – Käru kaasa võtmise puhul sõltub palju konkreetsest lennufirmast. Mõni neist lubab kergkäruga näiteks lennukini minna, aga samas üsnagi paljud ka mitte. Mina panustaks siiski käru pagasina ära andmisele. Selle jaoks tasub kasutada kas kiletamist või spetsiaalseid transpordikotte. Saadaval on need näiteks Reisipisiku veebipoes.
kärukottSellised transpordikotid on kindlasti väga mugavad just sagedastele lendajatele. Pakkides käru transpordikotti saad vajadusel sellesse pista ka mõne asja, mis näiteks äraantavasse pagasisse ei mahtunud. 🙂 Kui siiski õnnestub ja tahate  minna käruga lennukini, siis peab arvestama sellega, et turvakontrollis tuleb käru juppideks võtta ja see turvalindile asetada. Kui muidu ei tundugi see nii hirmsa asjana, siis kujuta ete, kuidas seda teha näiteks üksinda ja laps süles 🙂 Pealegi võib juhtuda, et pead lennukisse minema treppidest ja siis seega ka treppidel käru tassima. Üldiselt on ilmselt ikkagi lihtsam käru ära anda ja liigelda näiteks kõhukoti või kandelinaga. Samas on Tallinna lennujaamas lastele üsna mugavad kärud. Meelde tasuks ka jätta seda, et käru kiletamise puhul tasub äraantavasse pagasisse paigutada ka näiteks taskunuga, kui on soovi käru kohe kasutada. Ilma noata on seda kile üsna võimatu katki saada. Mina ise plaanin liigelda kõhukotiga. Ka siinkohal tuleb arvestada, et seegi tuleb ilmselt turvalindilt läbi lasta. Käru kaasavõtmise osas pole ma veel otsustanud (suurt käru pole mõtet võtta ja kergkäru mul hetkel veel pole).
babybjörn weMeil on kasutuses Babybjörn We kõhukott, mille suureks plussiks on konnaasend. Antud kõhukott järgib kõiki lapse heaoluks vajalikke aspekte, aga see on mõne teise postituse teema.
-Turvahäll ja selle kaasa võtmine. Üldiselt saab lennufirmadel valida, kas kaasa võtta turvahäll või käru. Väikese lisatasu eest saab kaasa võtta enamasti mõlemad. Just kontrollisin, Finnair lubab niisamagi mõlemad. Samas tasub mõelda sellele, kas ja kuidas see kaasa võtta. Teadugipoolest ei käituta äraantava pagasiga väga hellalt. Seega oleks minu soovitus pigem selline: kui tahad turvahälli kaasa võtta, siis osta lapsele eraldi koht (enamasti vist u 75% täiskasvanu piletihinnast), muul juhul uuri pigem kohapealseid turvahälli kasutusvõimalusi. Turvahäll eraldi kohal tuleb arvestada mitme asjaga. Esmalt peavad turvahällil olema peal märked, et on sobilik lennureisiks (sellisel juhul on see testitud turbulentsi osas). Lisaks peab arvestama lennukiistmete mõõtudega. Kolmas oluline asi on see, et turvahäll ei tohi segada ühtegi evakuatsiooniteed, seega on turvahälli koht alati kas akna all või suurte lennukite puhul keskmises reas istudes keskel. Avariiväljapääsude juures turvahälliga istuda ei saa. Lisaks tasub endal meeles pidada, et turvahäll peab ka lennukis olema seljaga sõidusuunas. Kahjuks on palju stjuardesse, kes on asjast valesti aru saanud. Lennuregulatsioonides on nimelt kirjas, et turvavarustus ei tohi paikneda lennukiistmel, mis on seljaga sõidusuunas. Mina uurisin enda hotellist, kuidas on transfeeridel seis turvahällidega ning paluti eelnevalt teavitada, et on tarvis ka turvahälli ning siis tuleb kohale transfeer turvahälliga. Võimalik, et selle eest küsitakse küll lisatasu ent enda süda on kindlam, kui isiklikku turvahälli pagasis ei loobita ning samuti on reisimine kergem.
Käsipagasisse lubatud asjad. Kui muus osas on lapsega võibolla õige pisut keerulisem lennata, siis käsipagasi osas võib end üsna muretult tunda. Samas peab arvestama suurema ajakuluga turvakontrollis, sest beebitoite skännivaid turvalinte on enamasti üsna vähe. Igal juhul beebiga reisides ei kehti toidule ning joogile tavapäraseid 100ml potsikud 1l kotis piirangut. Jah, muud vedelikud tuleb küll mahutada tavapärastesse regulatsioonidesse ent beebitoidu võib üsna julgelt kaasa võtta. Kaasa võid seega võtta näiteks: tuubipüreed (sest need on lihtsalt kergemad ja mugavamad reisil), valmis rinnapiimaasendajad (mugavam kasutada, kui pulbri ja kuuma vee kombot), veepudel (kuuldavasti lastakse turvakontrollist läbi isegi 1.5l veepudeliga). Kindlasti aga tasuks siiski kõik need beebile kuuluvad toidud samuti pakkida nii, et neid oleks mugav turvalindile asetada. Meeles tuleb pidada seda, et kõik beebitoidud lastakse skännerist läbi ükshaaval ning vajadusel pead olema valmis neid proovima. Kindlasti peavad beebitoidud olema ka originaalpakendis!
-Turvakontroll beebiga. Ole kindlasti kohal pigem natuke varem, sest esiteks kulub tõenäoliselt sul endal aega rohkem, kui üksinda reisides ning samuti võib ees oodata järjekord. Sujuvalt turvakontrolli läbimiseks tasub aga tavapäraselt ettevalmistatud olla. See tähendab siis järgnevat: minimaalselt ehteid (need võid alati kasvõi endale käsipagasisse torgata), mündid-võtmed jms kraam käsipagasisse, vöö pükstelt ära, lihtsalt jalast võetavad jalanõud (sest mõnikord palutakse need jalast võtta), vedelikud grip-kotis kättesaadavas kohas, beebitoidud lihtsalt kotist välja võetavalt, tehnika juba varakult välja, üleriided seljast, dokumendid ja piletid käeulatuses.
-Lennukile minek. Siinkohal lähevad erinevad arvamused lahku. Ühtedele meeldib minna esimeste seas lennukisse, et lapsega mugavalt end sisse seada, teised eelistavad pigem võimalikult kaua lennujaamas olla, et lapsel oleks vähem paigalpüsimist vaja. Mina kaldun ise ka pigem sinna teise leeri. Jah, ühest küljest on mugav panna oma pagas rahulikult ära ja end istuma sättida ent kas see nii pikalt paigal püsimine ka õigustatud on?
-Mähkimine ja söötmine. Erinevates lennujaamades on mähkimine ja söötmine erinevalt korraldatud. Vähemasti mähkimislaud on ilmselt igas lennujaamas, kas see on omaette ruum, invawc või naistewc, see sõltub juba konkreetsest kohast. Tallinna lennujaama kohta ma infot hetkel ei leidnud. Helsingis on mähkimislauad inva-wc’des ning lisaks veel eraldi beebidetuba koos mikrolaineahjuga. Budapesti lennujaamas paistab olevat terve hulk eraldi mähkimisruume.
-Dokumendid, tasub meeles pidada, et ka lapsel peab olema oma dokument! Kontrolli alati eelnevalt dokumendi kehtivust, see peaks kehtima minimaalselt kolm kuud pärast reisi lõppu. Uuri kindlasti, kas vastavasse riiki lendamiseks peab olema viisa? Kas sinna saab lennata ka ID-kaardiga või on vaja passi? Head infot saab reisimise kohta välisministeeriumi kodulehelt. Et veenduda dokumendi õigel ajal kättesaamises tasub seda taotleda piisavalt varakult enne reisi. Jah, enamasti on dokumendi valmimise järjekorrad küll pigem väga lühikesed, aga kunagi ei tea, mis viperusi võib ette tulla.

Mida ja millises koguses panna käsipagasisse, sellest juba järgmisel korral. Teie võite aga oma kogemustest rääkida. Kuidas on lennureisid beebiga möödunud? Mida peaks teie meelest jälgima ning kas minu info tundub õige? Kui palju varem olete beebiga lendama minnes lennujaamas kohal?

Posted in Beebiga reisile | Tagged , , , | Leave a comment

Random thoughts..

mõtlen et
Sarnaselt Britile, Katrele ja Jaanikale otsustasin kirja panna oma hetkemõtteid. Mis sellest, et keegi minule seda niiöelda TAG’i edasi ei andnud, aga egas see polegi oluline. Niisiis, alustagem:

-Ma peaksin praegu selle postituse kirjutamise asemel hoopiski programmeerimist õppima, aga praegusel hetkel tundub sellele keskendumine üsna keeruline.
-Preili mõistus võiks kehale järgi jõuda. Püsti tõusev kuuekuune pole üldse mitte mugav variant ja kukkumisi ning nuttu kipub siin majas üsna palju olema.-Üritan oma peas koostada nimekirja sügis-talviseks ajaks vajalike ostude kohta. Nimekiri on ko-hu-ta-va-lt pikk 😀
-Plaanin sügisest fotosessiooni, et blogisse värsket materjali tuua.
Foto: Erin Wallis

-Mõistsin, et olen oma abikaasaga abielus olnud juba peaaegu poolteist kuud, mis tähendab, et õige pea on pilte oodata!
-Üritan aru saada, miks Preili ei mõista oma viimast päevaund normaalsel ajal magada ning seetõttu ka õhtune uinumine üsna hilja peale lükkub.
-Koostan oma peas to-do listi homseks, et koristada ning pisut tuba ümber tõsta.
-Unistan millestki eriti heast, näiteks soolasest juustust.
-Üritan peas ette kujutada meie perekonna jõululaua kujundust. Kuna perekond on suur ja ruumi on vähe peab proovima asjad mugavalt organiseerida.
-Otsin materjale, mille abil õpetada Noorhärrale tähti. Samuti erinevate kunstitööde inspiratsiooni.

Foto: La classe della maestra Valentina

-Peas toimub mõtete virr-varr, kus sees on hulk tulevasi blogipostitusi. Kui vaid nendeni jõuaks!

Ja kui kunagi satuvad siia lugema järgmised blogijad, siis pange teie ka oma mõtted kirja: Kadi, Kätlin ja Proua Tamm

Posted in Üldine loba | Tagged , , | 2 Comments

Poolüks

Preili L

Kätte on jõudnud aeg, kus see pisike ilmaime on sirgunud juba poolele teele üheaastaseks saamisel. Kaalu on tal peaaegu 8.5kg ja pikkust lausa 72cm. Oskusi on tal palju, aegajalt isegi liiga palju 😀 See pisike preili oskab käpuli roomata (kõhuli roomamise jättis vahele), istuda, häälega naerda, laliseda, sahtleid lahti tõmmata, kõige pisemaid asju põrandalt leida ning samuti on tal õnnestunud paar korda end püsti vinnata.

Selle poole aastaga olen õppinud teda tundma üsna hästi. Ma tean näiteks, et ta on üsna hellik ja tema jaoks pole mõnusamat kohta kui süles. Ma näen, et ta hindab väga oma isa ning puhtalt tema juuresolek teeb tuju heaks. Ma tean, et talle meeldib pigem soolane püree, mida ta sööb isukalt end magusat kraami võin ma ise süüa. Ma usun, et ta hindab aega oma vennaga, sest üheskoos nad kallistavad-kaisutavad-musitavad ja muudkui naeravad. Ma tunnen, et ta on end ka oma armsa venna sügavale südamesse istutanud, sest kui ta nutma hakkab jookseb Noorhärra E kohe kohale öeldes: “Ära muretse L, ma juba tulen!”

Preili L armastab magada vaikuses. Seda mõistsin ma alles hiljaaegu. Kui keset möllu või isegi lihtsalt linnaliiklust magab ta näiteks 15 minutit, siis vaikselt teises toas olles tund ja isegi rohkem. Ta on kaisubeebi, enamasti magab meie kaisus, sest rinnalapsega lihtsalt on niimoodi lihtsam.

Ta lihtsalt jumaldab vett ja vanniskäiku. Ükskõik kas istudes või pikali vannis olles siputab ta niimoodi, et kogu ilm on vett täis. Naeratus on kõrvuni ja laps on rahul. Samas ta ei protesteeri, kui teda vannist välja võtta. Ka ei tee ta häält kuivatades, ega taas riidesse pannes. Kahjuks aga muudab vann ta pigem erksaks nii et vannitada saame vaid keset päeva.poolüks

Hammastega on meie majas naljakas lugu. Kuigi need esimesed nurgad juba üsna ammu end näitasid, siis mängivad nood meiega siiani veel peitust. Kord on ja kord ei ole. Seega hammaste arvuks ütleksin praegu hoopis ilusa ümmarguse nulli. Aga pole hullu, mulle meeldibki mu hambutu beebi 🙂

Lisatoidust rääkides, siis sellega alustasime täpselt 4.5 kuu alguses, kuigi ma olin üsna kindlal seisukohal, et rinnalapsele ei ole enne 6 elukuud midagi juurde vaja. Samas tagas nii varajane alustamine selle, et saime alustada tagasihoidlike kogustega ning Liisa rahulikult selle imeliku asjaga harjuda. Ma olen õnnelik, et mul on ka mõistlik perearst, kes kiitis mu otsust anda liha alles 6.5 ja putrusid alles 7.5 kuud vanuses.

Vaktsiinidest lükkasime viisiku seekord edasi, et preili ei peaks kaks süsti korraga saama. Aga vaktsiinid ei ole teema, millest siin postituses rääkida 🙂

Perearst kiitis heaks ka kõik Liisa oskused. Ütles, et tubli tüdruk, aga tegelikult võiks õige pisut tempot maha võtta. Samas noh, põranda külge kinni ei seo ju ometigi teda. Pisut on hädasid pingetega, sest käed on rusikas, aga võimleme koos ja teen talle ka massaaži.

Mänguasjadest on lemmikud ELC muusikaline trumm, oball, venna autod ja kõiksugused närimisasjad. Lemmikuteks tudukaisukateks on pehme tekk, jänkutudulapp ja lutt.

See vist on nüüd küll kõik meie pooleühesest nunnupallist.
Palju õnne me armas tütretirts!

Posted in Laste kasvamine, Preili L | Tagged , , , | Leave a comment

Toitumiskavast ja selle mitte jälgimisest

proua saledaksOlgem ausad, ma olen kogu aeg olnud toitumise ja trenni osas üsna kehvas olukorras. Ei meeldi mulle grammi pealt koguseid jälgida ja tahan ma vahepeal ikkagi patustada. Erik Orgu kava sobib mulle iseenesest küll, aga magamatus JA Gerda külaskäik tegid paraja põntsu. Üritan esmaspäevast taas reele saada. Jah, justnimelt esmaspäevast, sest plaanin homme minna turule varusid täiendama. Pere osas pean muidugi pisut kõrvalekaldeid tegema. See tähendab seda, et näiteks Härra tahab ikkagi õhtuti söögi kõrvale ka pisut riisi-makarone-tatart ning Ergo igasuguseid imeveidrusi ei söö.
Üks asi, mis mind veel häirib Orgu kava juures on see, et kodust hakkliha ei anna retseptis vahetada nt sea delikatesshakkliha vastu. See on nimelt ainus hakkliha, mida ma üldse söön. Ka toidu kaalumise osas pole ma jõudnud kuskile. Teen umbes, tunde järgi. Samas, mis mulle nt Eriku kava juures meeldib, on see, et munad on täisarvuna. Ei ole grammides. Liha on Eriku kavas minu jaoks liiga palju.. Minul pani see kõhu koledalt kinni ja nii palju liha ajab mul südame pahaks..
Igatahes otsustasin iseenda jaoks, et võtan Eriku kava vabalt ja kui tõesti on soov midagi muud parasjagu süüa, siis seda ka teen. Kui langebki kaal aeglasemalt – las ta siis langeb. Söögilauda mitmekesisemaks saame me tema retseptidega ikka.

Picture: arthlete

Pilt: arthlete

Posted in Proua saledaks, Toidujutud | Tagged , , , | Leave a comment

Toitumiskava päev #1

Täna on minu esimene päev teha süüa ning toituda Erik Orgu kava järgi. Usun, et pean mingil määral muudatusi tegema, et ka Noorhärra E saaks kõhu täis 🙂 Noorhärra E puhul on tegemist üsnagi pirtsaka sööjaga, kelle arvates kartul ja liha ongi üks õige söök.
Nüüd siis numbritest. Minu pikkus peaks olema umbes 175cm. Kehakaaluks näitas kaal täna hommikul koledad 72.1 kg. Vööümbermõõt on 89cm.
Nüüd aga toitumiskava juurde. Hommikusöögiks valisin mandliküpsised marjadega. Ma ei tea, kas oli asi minus, aga väga hästi välja need ei tulnud. Võibolla tuli probleem sellest, et kasutasin palmisuhkru asemel mett? Panin küll retseptis ettenähtust rohkem mandlijahu, aga palliks seda vormida poleks kuidagi õnnestunud. Nii valmisidki erikujulised parajad käkid, mis vähemalt maitsevad hästi 😀
Lõunasöök ja vahepala läksid aga täiesti untsu, sest meil olid külalised, kes tõid ise kaasa head ja paremat ning kellele minagi midagi pakkusin. Lõunasöögi alla läks 10 rulli California makit ja vahepalana hunnik erinevaid snäkke. Nii küll saledaks ei saa 😀
Õhtusöögi tegin aga see-eest kava järgi – Kanasalat. Maitse ja välimus oli super, kuigi nt juustu jätsin mina salatist ära 🙂
salat

Homme on aga uus ja parem päev, eks näis, kuidas siis läheb 🙂

Taaskohtumiseni!

Posted in Proua saledaks, Toidujutud | Tagged , , , | Leave a comment

Tervitus

Hei sõbrad, uued ja vanad.

Pikad arutelud iseenda ja paberiga tõid mu sinna seisu, kus otsustasin vanale blogile kriipsu peale tõmmata ja uue teha. Vana blogi (ergojabeebi.wordpress.com) eeldas justkui vaid lastest kirjutamist ent aeg on jõudnud sinna, kus tahaksin kajastada enam teemasid.
Mis vahepeal juhtunud on? Preili L on saanud viis kuud vanaks. Ta keerutab, roomab (ka neljakäpukil), laliseb, peaaegu istub, sööb lisatoitu.
Noorhärra E on sirgunud kolme aasta ja peaaegu kuue kuu vanuseks. Temast on sirgunud oma pisikesest õest väga hooliv noormees.
Mis aga minust, laste emast saanud on? Minust sai vahepeal proua 🙂 Lisaks otsustasin käsile võtta oma üleliigsed kilod ja selles osas on mulle abiks Erik Orgu. Ei, ma ei saanud tema kava tasuta vaid otsustasin selle eest ise maksta.
Seega, mis on minu plaanid?
1. Kirjutada ka lastest (mitte ilmselt igakuiseid kokkuvõtteid, vaid vastavalt tundele)
2. Jagada infot nii lisatoitmise kui meie järgiproovitud retseptide osas.
3. Rääkida plussidest ja miinustest seoses Erik Orgu kavaga.
4. Arvustada erinevaid restorane-kohvikuid, mida külastame.
5. Proovin arvustada ka erinevaid beebide ja lastega seotud tooteid.

Ma üritan enda sõpradele, perekonnale ja lugejatele pakkuda senisest paremat kvaliteeti ja seega eelistan kvaliteeti üle kvantiteedi. Samas üritan kirjapildis minimaalselt kasutada laste nimesid. Palun siinkohal arvestada minu soovidega ja uute põhimõtetega 🙂

Posted in Üldine loba | Tagged | Leave a comment